Keegi Veel
Mrtsukdaamid liikval hmaruses taas on tnavatel,
Ja su hinge lahjast kaamest
Verest luigekaela mber,
Kaela mber neil on valge sall.
Halisedes prkad nende
Teelt sa, allassoojast voodist,
Voodist ronind , uneseane.
Hljatud ja mahajetud
Kurvad kujud jlitavad,
Kuni patust kskord taganed.
Hk tis udseid naerukriiskeid,
Hk tis udseid naerukriiskeid,
Kttemaksuku sul lheneb.
Sinu jaoks need leebed neiud
Klmil mrkjail huulil laevad
Juba brauningut hbekuulil.
Alles olid rnad ied,
Nd kui fuuriad jlitavad,
Needes sind, kes verine kinzhall.
Nagu rott sa sibad mustas
Saterkuues, hlmad lahti,